I PÄEV - 2. MÄRTS 2012 - REEDE

Kevadine rõõmus päike paistis aknast sisse, kui Jander-Eric kell 8 minu juurde tuli ja küsis, et kas sa emme unustasid ennast liiga kauaks magama. Olin kella pannud äratama 8:30, aga kuna nüüd juba uni ära aeti, siis ajasin end üles. Peale hommikust tee joomist hakkasin kohe küpsisetorti meisterdama. Mul ju täitub homme 35. eluaasta ja saan seda koos lastega Viljandis tähistada. Selle tähtsa päeva puhul on ju viisakas kooki pakkuda.

Sellega ühelpool ootas ees poe reis. Väikesed saiad olid vaja ära tuua ja piima osta. Lisaks Viljandi reisiks vajalikule, ostsin ära ka osa Krakovi reisiks vaja minevaid asju. Transportisin need kõik kultuurimajja, jagasin seal veel mõned korraldused laupäevaseks esinemiseks ja kimasin koju. Panime Jandraga viimased asjad kokku, riidesse ja minekut.

11:15 kohtusime Pritsumaja parklas Triinu ja tüdrukutega. Kõik olid minekuvalmis. Tiiu pidi meiega liituma alles Viljandis, Janely sadamas.

11:30     oli kogu varustus bussi pakitud. Ruumi oli palju. Kes soovis, sai üksinda istuma. Meil oli ikkagi 39 kohaline buss.

12:30     praam viis meid mandrimaale. Meri oli jääs ja ümber-ringi laiutasid jääväljad. Sättisime end suurde söögisaali laudade ümber. Lapsed hakkasid koha usinalt oma kottide kallal toimetama ja nendest kõike head paremat söögipoolist välja koukima. Jandra sättis end Maria ja Maribeli külje alla sisse. Mina alustasin juba reisiblogi kirjutamist ja arutasin bussijuhiga Krakovi reisi asju.

 Maria, Jandra, Maribel 

Väikese hilinemisega sildusime Rohuküla sadamas ja algas sõit Viljandi poole. Päike paistis ka suurel maal ja tüdrukud olid kaasa võtnud tõeliselt hea tuju, nagu õpetaja käskis J!

15:22     oma tunnike sõitnud, oli meil esimene ära kukkuja, Anna Marie, kellel süda pahaks läks ja oksendas. Mul täitsa hirm kohe, sest täiega on möllamas kõhuviirus suure oksendamise ja kõhulahtisusega. Eks paista, mis edasi saab. Õnneks olen ma rohtudega varustatud.

15:28     süda paha nr 2, Teele. Tulevik näitas, et see oli õnneks kiiresti mööduv nähtus. Anna Mariel siiski nii hästi ei läinud.

15:50     tegime peatuse Pärnus, et wc-s käija ja siis sõitsime kohe edasi. Selgus ka see, et selleks kellaks, mis algul prognoosisime, me Viljandisse ei jõua. Teavitasin sellest vajalikke inimesi, et nad teaksid toiduga arvestada, millal see tulele panna. Tiiu oli ka juba Viljandis ja lonkis meid oodates mööda tänavaid.

17:15     olime Viljandi Noortekeskuse ees. Ühesuunaline kitsas tänav, proovisime bussi esialgu tee äärde parkida, kuni leiame inimese, kes meid edasi juhatab. Pärast tuli teha tagurdamismanöövreid ühesuunalisel teel. See õnnestus ja olimegi noortekeskuse ukse juures.

Kolisime kiirelt kogu oma tavaariga sisse. Meie käsutusse anti terve tantsusaal, köök ja pikk koridor. Ruumi kui palju. Pooled toidunõud oleks võinud koju jätta ja maki kah. Kõik oli olemas.

Edasi ruttasime Seikluslikku Lastekirjandusmajja, kuhu oodati meid õhtust sööma ja siis natuke vaba aega veetma. Buss viis meid veidike lähemale, aga kuna Viljandis on kitsastel ühesuunalistel tänavatel päris keeruline suure bussiga liikuda, siis väljusime bussist natuke enne õiget kohta. Tiiu teadis teed ja juhatas meid kohale. Ta oli päeval juba kõik välja uurinud.

Perenaine ootas juba ja võttis meid lahkelt vastu. Lauad olid kaetud, ainult toit veel ette kanda. Pakkusime end Tiiuga abiks ja varsti oligi vaikus majja saabunud. Kostus ainult õhkamist: „Ooi kui hea toit”. Meile pakuti kartulipudru kastme pikapoisi ja porgandisalatiga. Tõesti oli maitsev ja tüdrukud sõid kohe hea isuga. Seda oli nii hea vaadata. Isegi lobisemiseks polnud aega.

Söögilauad ja toolid olid justkui seeneperekonnad. Laest rippusid alla rohelised väädid ja palkidest olid tehtud sambad, mis meenutasid puutüvesid. Oleksime kui sattunud mõnda metsa või lehtlasse.

Kõrvaltuba oli kaetud samblataolise vaibaga, kus oli mõnus istuda ja lauamänge mängida.

Kõhud täis, tutvustas perenaine oma valdusi. Tegu on siis Seiklusliku Lastekirjandusmajaga, kus tutvustatakse kolme armastatud lastekirjaniku raamatuid. Need on siis Ellen Niit, Olivia Saar ja Robert Vaidlo.  Ellen Niidu nurgakeses võttis suurema osa enda alla RONG, millest räägiti laulus „Rongisõit”. Pikki rongi lookles põrandal sajajalgne, kes ei teadnud, kust otsast jalgu pesema hakata. Olivia Saare nurgakeses oli kesksel kohal kiiktool ja öökapike, mille sahtlitest pitsid välja piilusid. Robert Vaidlo nurka oli aga ehitatud lausa päris Kessu ja Tripi maja koos liumäega. Lastel oli äratundmist küllaga.

Lühike tutvustus tehtud, jaotati lapsed gruppideks ja anti kätte lehekesed küsimustega, milledele siis vastused tuli otsida. Kasutada võis selleks raamatuid ja kõike muud, mis tubades leidus. Läks lahti suur sagimine. Pusimist oli omajagu. Triin ja Tiiu sättisid end hoopis kiiktooli lähedusse ja hakkasid käsitööd tegema. Triin haaras vardad ja Tiiu heegelnõela ning läkski lahti, käsitööring.

Vaikselt hakkasid tüdrukud oma viktoriiniga ühele poole saama. Järgmiseks ülesandeks oli lainelise joonlaua meisterdamine. Põrandale laotati laiali töövahendid. Lainelaua toorikud olid valmis. Need tuli lihvida ja siis enda meele järgi kujundada. Jälle läks usinaks tööks. Tegemist jagus kõigile. Anna Marie aga ei tundnud ennast ikka hästi. Käis oksendamas ja oli kahvatu. Pidasin pereõega natuke nõu, et mis rohtu ma talle anda võin. Andsingi kohe soovitatud tableti sisse, ehk see aitab natuke ja läheb paremaks

Joonlauad valmis, tuli meil esitada oma väike Kessu ja Tripi tants. Tüdrukud olid perenaisele rääkinud, et meil on selline tants ja siis too palus, et äkki olete nõus seda ka mulle tantsima. Kus meie saime siis keelduda. Ruumi küll veidike vähe oli ja hundirattaid visata ei  saanud, aga minu imeliku laulujoru järgi sai tants siiski tantsitud. Selleks ajaks oli laud ka uuesti katud ja ees ootas pannkook moosiga. See oli hiiglama suur pannkook ja enamus ei suutnud kõike ära süüa.  Tee jäi ka paljudel järgi. Kõhud said ikka väga täis.

Nüüd oli meil ka aeg hakata öö-kodu poole minema. Bussi me endale järgi ei kutsunud, kuna üks väike õhtune jalutuskäik ei tee ju kellelegi halba.

20:00     alustasime mööda õhtust Viljandit teekonda Noortekeskuse poole. Ei saa just öelda, et see väga pikk maa oleks käia olnud. Paras õhtune jalaharjutus ja olimegi kohal.

20:30     algas III rühma õhtune trenn. Nendel oli vaja veel oma homset esitust lihvida. Neil täiesti tutt-uus tants ja noh üks nädalake oleks võinud veel aega olla, et seda siluda. Selleks saime tänast õhtut väga edukalt ära kasutada. Anna Marie tundis end ka nii palju paremini, et tegi kaasa. Tõsine töö käis neil ikka oma pool tundi. IV rühm mängis samal ajal koridoris Twisterit. Tiiu oli nende mängujuht.

III rühm lõpetas, tegime IV rühmaga ka paar korda oma Hiired läbi ja siis oli kõigil vaba õhtu. Tegevusetuse üle ei kurtnud keegi. Küll tehti hundirattaid, mängiti kaarte ja lobiseti nii sama. Kohati läks lärm ka suureks, nii et tuli natuke sekkuda. Kahjuks Anna Marie hea tunne püsima ei jäänud ning tegime ööseks ettevalmistusi. Voodi kõrvale kauss, salvrätid ja vesi.

Vaikselt hakkasid tüdrukud üks haaval unne vajuma.

23:00     algas öörahu. Vaikset sahistamist ja jutuvada jagus veel pooleks tunniks, aga siis jäi kõik vaikseks.